Thursday, October 20, 2011

Oliver Õunmaa: Anneli Rõigas võitleb sulepeaga idarindel

09.01.2011 ajaleht Pealinn

Autor: Oliver Õunmaa

"Eesti lähiajaloo käsitlustes, aga ka praeguste riigijuhtide suhtumises on osa meie vabadusvõitlusest justkui teenimatult unustusehõlmas,» leiab ajakirjanik Anneli Rõigas, kes ilmutas hiljuti oma raamatu.

Kellele Kopli liinide lastest tulistas Nõukogude piirivalve kuuli jalga ja miks? Kellele Eesti ajakirjanikest korraldas vanaisa «õppuse», et kuueaastane teaks, kust püssi saab, kui algab uus vabadusvõitlus? Kes ajakirjanikest saatis instrueerimiskoosolekul 80ndate keskel KGB ohvitserid kõigi ees pikalt? Mida soovis Astrid Lindgren Eesti lastele kaks ja pool aastat enne Eesti taasiseseisvumist? Neist ja paljudest teistestki põnevatest sündmustest annab ülevaate värske triloogia «Sulepeaga Idarindel» esimene osa «Eesti jõulud Kremlis».

Tõid tõe lagedale

Autori sõnul kannustas teda raamatut kirjutama aga hoopiski soov seletata ühes teoses veel kord lahti laulva revolutsiooni üks tähtsündmus – väikse rühma eestlaste eestvedamisel N Liidu lagunemisele hoo andnud 1989. aasta võitlus Moskvas MRP komisjoni töö raames, millest tal oli võimalus osa võtta.

«Meie toonane pea lootusetu ettevõtmine, mida juhtis akadeemik Endel Lippmaa, lõppes teatavasti Kremli pool sajandit salatud Hitleri-Stalini salatehingu ülestunnistamisega,» meenutas Rõigas. «Selle võidu mõju oli erakordne ka miljonitele venelastele, kes said üldse esimest korda teada, et Stalin oli Hitleriga sõja eel koostööd teinud, ja baltlaste valelikeks peetud väited osutusid üleöö õigeks. Eesti lähiajaloo käsitlustes, aga ka praeguste riigijuhtide suhtumises on see osa meie vabadusvõitlusest justkui unustusehõlmas, aga teenimatult. Loodan, et raamat pakub noorematele huvi ja vanematele äratundmisrõõmu.»

Väärt informatsioon

Rõigase raamatus on aga ka palju muud põnevat, mis koondub põhiteema ümber. Sealhulgas kirjeldused lapsepõlvest Kopli liinidel, kus vanaisa korraldas kuueaastasele Annelile püssi otsimise õppuse, perestroikaaegsest ajakirjandusest Eestis, kus töötasid kõrvu nii suure missiooniga inimesed kui ka mitmed moraali ja aateta tegelased, KGB väsimatust huvist ajakirjanike töö vastu, esimene välismaal tehtud intervjuu – Astrid Lindgreniga – ja ka kogemused Soomest ja Soome ajakirjandusest.

«Soomest kirjutasin pikemalt eraldi peatükis, et veidigi jagada oma pikka sooja kogemust soomlastest ja Soome ajakirjanikest,» põhjendas Rõigas. «Samuti soovin teadvustada neid Soome ajaloo seiku, mis Eestis vähe teada. Näiteks kümnete tuhandete ingerlaste küüditamine Soomest Siberisse ja Kasahstani, seda pärast Kremliga tehtud rahulepet. Või mitme Soome peaministri ja presidendi sõjajärgne häbiväärne vangipanek, keda muide polegi rehabiliteeritud. Soomes oli see kaua üldse tabuteema. Üks neist sõja järel Helsingis Kremli soovil vangipanduist, Soome sõjaeelne peaminister ja sõja ajal Berliinis Soome saadikuks olnud Toivo Kivimäki, kes kohtus mitmeid kordi ka president Pätsiga, oli mu hea sõbra, ligi 40 aastat Soome infoagentuuris töötanud kolleegi Unnukka Outineni sugulane ja kauaaegne korterikaaslane. Nii et tean seda osa Soome mahavaikitud ajaloost tema meenutuste järgi.»

Akadeemik Endel Lippmaa sõnul saab raamatust väärt informatsiooni poliitiliste võitluste kohta, et Eestist saaks taas iseseisev riik. «Seni pole teemast inimlikku mõõdet olnud,» rääkis Lippmaa. «Pilt, mis loodud, on mõnest nurgast venitatud, mõnest kokku surutud. Siin oligi vaja korrektiive.»

Link artiklile SIIN

Tuesday, September 20, 2011

Jaanus Kulli, "Meenutusi kaasaegsest idarindest"

Anneli Rõigas. "Eesti jõulud Kremlis. Sulepeaga idarindel."

Rõigas on pühendanud oma raamatu poja mälestuseks. Võib vaid ette kujutada, kui raske on emal, kes kaotanud oma ainsa lapse, juba varem alustatud raamatu kirjutamist lõpuni viia. Seda enam, kui raamat on sügavalt isiklik mälestusteraamat. Rõigas on seda suutnud. Aga ta on ju ajakirjanik, kellele elukutse kasvatanud selga paksu naha ja kes käinud sõna otseses mõttes läbi tule, vee ja vasktorude.

Lisaks peatükkidele lapsepõlvemaast ja -kodust keskendub raamatu autor laulva revolutsiooni ajastule. Rõigasest saab 1989. aastal Soome Infoagentuuri STT korrespondent ning tema elutööks saab MRP salaleping paljastamine. Temast endast aga akadeemik Endel Lippmaa parem käsi. MRP komisjoni töö ja võitlused selle sees, kus Rõigas ajakirjanikuna koos Lippmaaga osaleb, saabki raamatu teljeks.

Kohati saab tantsu Hitleri-Stalini salaprotokolli ümber ehk liigagi palju. Selles mõttes, et telegraafi stiilis ajalookroonika ning väljavõtted ajakirjandusest on kindlasti asjakohane raamatu võimaliku tõlke puhul, kuid nüüd oleks ehk enam tahtnud näha autori isiklikke vaatenurki ja mõtteid.

Ja veel. Mis on lausa tõrvatilk meepotis. Need on illustreerivad fotod. Arusaamatu, mis on nad nii väikesed, udused ja kohati, tundub, sattunud raamatusse ka juhuslikult. Aga tegelikult on see juba näpu viibutamine raamatu kujundaja suunas.


Link Jaanus Kulli loole SIIN.